Kvaliteetsed õlid ja õlitooted

Kuum- ja külmpress-rapsikoogi keemiline koostis

RapsiõlikookMaailmas kasutatavatest rapsisöötadest on kõige levinum rapsisrott, mille keemilist koostist, toiteväärtust, kvaliteeti ja paljusid muid söötmisega seotud aspekte on eri maade teadlased uurinud nii monogastriliste kui ka mäletsejaliste söötmisel. Rapsikoogi kasutamise kohta erinevate loomaliikide söötmisel leiab erialasest kirjandusest aga oluliselt vähem informatsiooni.

Vastavalt kasutatavale tehnoloogiale toodetakse õlitööstustes kas rapsikooki, rapsisrotti või külmpressrapsikooki. Eestis kasutatavad seadmed võimaldavad toota ainult kooki, mis saadakse pärast seemnete puhastamist ja purustamist mehaanilise pressimise teel. Kuumtöötlemisel purustatud seemnemassi kuumutatakse ja aurutatakse umbes 100 °C juures ning juhitakse seejärel koonusjasse perforeeritud seintega tigupressi, kus toimub õli eemaldamine. Rapsisrotti saadakse koogi edasisel töötlemisel vastavate ekstraheerimislahustega, mille eesmärgiks on taimeõli maksimaalne eraldamine. Külmtöötlemisel juhitakse purustatud seemnemass otse pressi, kus temperatuur tõuseb lühiajaliselt 50–60 kraadini.

Kõik enam kasutatavad taimsed proteiinsöödad sisaldavad lisaks toitainetele ka selliseid komponente, mis vähendavad nende söötade toiteväärtust (tabel 1). Nende hulka kuuluvad tärklist mittesisaldavad polüsahhariidid, oligosahhariidid, fütiin ja sellised ühendid nagu lektiin, tanniin ja trüpsiini inhibiitorid (näiteks sojas sisalduvad glütsiniin ja ß-conglütsiniin). Glükosinolaadid on rapsi puhul arvatavasti kõige olulisemad ühendid, mis oma toksiliste laguproduktide moodustamisega võivad selle sööda toiteväärtust alandada. Lisaks glükosinolaatidele leidub rapsisöötades ka fütiinhapet (inositool-6-fosfaat, fütiin), tanniini ja kiudaineid, mille seedimiseks vajaminevaid ensüüme imetajad ei sünteesi (Lee, Hill, 1983; Bourdon, Aumaitre, 1990).

Lugege edasi siit.

Autorid: R. Leming, A. Lember
Eesti Maaülikool

Öko sertifikaadid
Certificate

Vaata lisaks ka: eestiolid.eu